22. Teisipäev Inimese elupäevad on nagu rohi: ta õitseb nõnda nagu õieke väljal; kui tuul temast üle käib, ei ole teda ja tema ase ei tunne teda enam. Aga Issanda heldus on igavesest igavesti. Ps 103,15–16.17 Jeesuse Kristuse läbi me oleme ka usus saanud ligipääsu sellele armule, milles me nüüd oleme, ja kiitleme Jumala au lootusest. Rm 5,2 Issand, Sinu käes on kõik meie ajad. Sina tead meie maise teekonna pikkust. Lõpmata suur tänu Sulle, et Sa pole meid jätnud ängistusse tuleviku pärast, vaid annad meile lootuse. Lootuse jõuda kord Sinu juurde igavesse kirkusesse. Km 10,6–16; Ap 11,19–30