Nädal. Kristliku kalendri nädal algab pühapäevaga, Jeesuse ülestõusmispäevaga. Liturgilises mõttes algab pühapäev juba laupäeva õhtul ja kestab pühapäeva õhtuni. Pühapäev annab teema tervele nädalale.
Pühapäev ja püha kalendris: nimi ja teema koos iseloomuliku piiblisalmiga, liturgiline värv, päeva palve (võetud Kirikukäsiraamatust), üks laulusoovitus ning piiblilugemised.
Pühapäeva piiblilugemised. Kirikuaastal 2022/2023 kasutatakse 2. lugemisaasta tekste, jutlusetekstiks on evangeelium (trükitud rasvases kirjas).
Päeva sõna. Igale päevale on pühakirjasalm, mis haakub pühapäeva teemaga.
Igapäevased lugemised. Iga argipäeva jaoks on psalm ja kaks lugemist, pühapäeval psalmile ja lugemisele lisaks üks kirjakoht Vana Testamendi apokrüüfidest. Need lugemised lähtuvad pühapäeva teemast. Tekste võib kasutada hommiku- ja õhtupalvusel, nt esimene kirjakoht loetakse hommikul, teine õhtul. Vt "Soovitusi palveks" kalendri lõpus.
Mälestuspäevad. Kalendrisse on märgitud Maarja, apostlite, teiste pühakute ja märtrite mälestuspäevad, samuti Eesti kirikuloo tähtsamad isikud. Pühakupäevale on enamasti lisatud üks või mitu päevakohast kirjakohta.
Liturgiline värv. Pühapäeva värv kehtib tervele nädalale. Kui värv kehtib vaid sellel päeval, on juurde lisatud tärn (*). Värv on märgitud ka mälestuspäevadele, mis on mõne koguduse nimepäev.
Aasta moto. 2023. aasta juhtsõna on määranud peapiiskop.
Jumal on tõotanud kuulda meie palveid, olgu palve öeldud üksi olles või koguduse keskel, läbimõeldud sõnastusega või spontaanse õhkamisena. Vana tarkus – „austa arsti enne, kui sa teda vajad“ – kehtib ka palve kohta. Oluline on palvetada regulaarselt. Palve kindel ülesehitus loob turvalise keskkonna ja raamid ning ühendab palvetajat laiema kristliku palvetraditsiooniga. Palve ei ole siis enam individuaalne pöördumine Jumala poole abi saamiseks, vaid me hingame koos Jumala rahvaga.
Traditsioonilisel palvusel on neli põhiosa: algus – sõna – palve – lõpetus. Palvust võib pidada lugedes või lauldes, üksi, koos pere või kogudusega, kirikus ja kodus.
Issand, ava mu huuled, et mu suu kuulutaks Sinu kiidetavust.
Jumal, tõtta mind päästma. Issand, rutta mulle appi!
Au olgu Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule. Nõnda kui alguses oli,
nüüdki on ja jääb igavesest ajast igavesti. Aamen.
Võib alustada ka lihtsalt sõnadega:
Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimel. Aamen.
Palvuse alguseks võib võtta ka hommiku või õhtulaulu või kirikuaasta perioodiga haakuva laulu.
Hommikul | Keskpäeval | Õhtul | |
P | 118:19–29 | 150 | 8:2–10 |
E | 5:2–9,12–13 | 67:2–8 | 104:1–4(5–18), 19–23, 27–30 |
T | 57:2–12 | 96 | 3:2–6,9 |
K | 147:1–11 | 145:13a–21 | 139:1–12 |
N | 63:2–9 | 121 | 111 |
R | 51:3–12 | 13:2–6 | 17:1–8,15 |
L | 102:20–29 | 71:14–23 | 122 |
Au olgu Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule. Nõnda kui algu ses oli, nüüdki on ja jääb igavesest ajast igavesti. Aamen.
Psalmipalvele järgneb piiblilugemine. Kirikukalendris on iga päeva kohta vähemalt kolm piibliteksti – välja trü kitud piiblisalm ja lisaks kaks pikemat kirjakohta. Nii jätkub lugemist päeva mitmeks palvehetkeks.
Pärast piiblisalmi või pikema kirjakoha lugemist on hea peatuda ja mõtiskleda, mida Jumal tahab mulle selle sõna kaudu täna öelda.
Kui oma palvehetkel järgida vana tunnipalve traditsiooni, siis kuulub hommikul ja õhtul siia sõnaosasse ka evangee liumilaul. Hommikul on Sakariase kiituslaul (benedictus; Lk 1:68–79. Vt ka KLPR 143) ja õhtul Maarja kiituslaul (magnificat; Lk 1:46–55. Vt ka KLPR 82). Päeva lõpul ka sutatakse Siimeoni kiituslaulu (nunc dimittis; Lk 2:29–32).
Palveosa võtame kokku Meie Isa palve sõnadega.
Issanda nimi olgu kiidetud ja austatud. Igavesest ajast igavesti. Õnnistagu mind/meid kõigeväeline Jumal – Isa ja Poeg ja Püha Vaim. Aamen.
Õnnistamise ajal võib teha endale ristimärgi. Lõppu võib laulda ka laulu.
Hommikul
Püha Jumal, me täname Sind elu, Sinu kalli kingituse eest, uue päeva ja selle võimaluste eest. Me palume Sinult pat tude andeksandmist, rahu maailma, üksmeelt ja Sinu Vaimu uuendavat väge kristlaste keskele.
Õnnista evangeeliumi tööd kogu maailmas. Kasvata meis armastustegusid, jaga oma abi hädas ja puuduses olijatele. (Siia võib lisada isik likud eestpalved) Aita meil elada nii, et meie sõnad ja teod oleksid Sinule meelepärased. Me usaldame
oma vaimu, hinge ja ihu Sinu kätesse. Seda palume Kristuse, meie Issanda läbi.
Keskpäeval
Jumal, Sina oled kõigi heade mõtete ja õigete tegude läte. Anna meile, Sinu sulastele, rahu, mida maailm ei saa anda, et meie südamed võiksid olla kuulekad Sinu käskudele ja me võiksime elada Sinu hoolitsuse
all üksmeeles ja rahus. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi.
Õhtul
Jumal, Sina oled meie päevade valgus ja annad ööle tõe lise rahu. Me täname jõu ja õnnistuse eest meie tänastele ettevõtmistele. Tänu olgu Sulle, et võime igal ajal olla Sinu käte hõlmas. Ole meile sillaks õhtust
hommikusse ja ärata meile öö möödudes uue päeva ja lootuse valgus. Seda palume Kristuse, meie Issanda läbi.
Päeva lõpul
Issand, lase meil rahuga puhata. Aita, et see, mida täna oleme teinud, kannaks vilja igaviku jaoks. Seda palume Kristuse, meie Issanda läbi.